TUTVUSTUS

EMVI Taimebiotehnoloogia Uurimiskeskus EVIKA alguseks võib lugeda aastat 1966, kui Sakus Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse Teadusliku Uurimise Instituudi (EMMTUI) taimekaitse osakonnas alustati esimesi kartuli ja nelgitaimede viirushaigustest tervendamise alaseid katseid. 1980. aastal moodustati EMMTUI taimekaitse osakonna baasil taimebiotehnika laboratoorium. Kümne aastat hiljem eraldus laboratoorium instituudist ning Põllumajandusministri käskkirjaga nr. 111 14. 11. 1990. a. moodustati otse Põllumajandusministeeriumile alluv Eesti Taimebiotehnika Uurimiskeskus EVIKA.

Moodustunud asutuse teadusuuringute suunaks oli taimede viirus- ja teistest haigustest tervendamise ja terve materjali paljundamise teaduslike aluste välja töötamine (SU autoritunnistus nr 1025373, 1981; autor V. Rosenberg). Alusuuringute tulemuste põhjal loodi tervendatud kartuli meristeemtaimede mikrokloonpaljunduse (SU autoritunnistus nr SU 1501313, 1986; autorid V. Rosenberg, K. Kotkas) ja kasvatamise (SU autoritunnistus nr SU 1768255, 1988; autorid V. Rosenberg, K. Kotkas, K. Kiisk, J. Sarnet) tehnoloogiad. Esialgu kartulit hõlmanud teadus- ja arendustöö laienes aiakultuuridele. Seoses uurimistemaatika laiendamisega parandati pidevalt ka töötingimusi. Eraldi hoone ja kasvuhooneni jõuti 1986-1987. aastal. Laborikompleksi täiendav juurdeehitus valmis 1993. aastal.

Eesti Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 906-k 26. novembril 1997.a. kiideti heaks Taimebiotehnika Uurimiskeskus EVIKA ühinemine Eesti Põllumajandusülikooliga. Ühinemisleping kirjutati alla 18. detsembril 1997.a. ning EPMÜ Nõukogu otsusega nr 1-98 08.01.1998.a. kinnitati EVIKA põhikiri. Taimebiotehnika Uurimiskeskus EVIKA-st sai Eesti Põllumajandusülikooli teadus- ja arendusasutus Taimebiotehnoloogia Uurimiskeskus EVIKA (edaspidi EVIKA) oma põhikirja, bilansi, pangarve ja pitsatiga.

Põhilised teadustöö suunad 1998-2002

Taimebiotehnoloogia on kogu maailmas prioriteetne teadusharu. Meie senised tulemused on andnud tõsise panuse taimsete koekultuuride uurimisse mitmete originaalsete tulemuste ja ideedega. EVIKA tegevus moodustab terviku, kus on loogilises järjestuses alus- ja rakendusuuringud ning taimede bioloogilise mitmekesisuse säilitamine in vitro.

1. Kartuli meristeemi tunnuste ja meristeemkloonide somaklonaalse varieeruvuse uurimine. Eesmärk oli seoste leidmine meristeemi tunnuste, tervendustehnoloogia võtete ja somaklonaalse varieeruvuse vahel. Seoste kindlaks tegemine võimaldab tulemusi teaduslikult suunata, suurendada sortide haiguskindlust, parandada majanduslikke omadusi ning lühendada aretusprotsessi.

2. Kartulisortide ja -aretiste resistentsusprobleemide uurimise eesmärgiks oli meristeemtaimede ja -kloonide resistentsuse uurimine lehemädaniku tekitaja Ph. infestans erinevate rasside suhtes in vitro ja põllu tingimustes. Meristeemtaimede kasutamine Ph. infestans rasside määramisel oli kogu maailmas täiesti uudne lähenemine.

3. Kartuli meristeemtaimede produktiivsuse uurimisel oli eesmärk leida seoseid kasvuhormoonide, taimede paljundamisviiside, aklimatiseerimise, istutustiheduse ja produktiivsuse vahel.

4. Aiakultuuride koekultuuri ja mikrokloonimise alase uurimistöö eesmärgiks oli uurida paljunemisvõimeliste regenerantide saamist, proliferatsiooni ning juurdumisvõimeliste mikrovõrsete aklimatiseerumist ja arenemist mõjutavaid tegureid. Pearõhk oli luuviljalistel puuviljaliikidel: hapukirss, maguskirss, ploomipuu.

5. Taimede geneetiliste ressursside in vitro geenipanga alal oli eesmärgiks uurida seoseid taimede pikaajalise in vitro säilitamise tingimuste ning sortide morfoloogilistele tunnuste ja majanduslike omaduste vahel. Kokku säilitati EVIKA in vitro geenipangas 1292 säilikut 34 liigist. 1999.a. alustati ohustatud taimeliikide in vitro säilitamise projekti.

Vaata lisa Arengukava 2002 - 2006