| ETF GRANDID Grant nr 6098. Phytophtora infestans eesti populatsioonide fenotüübiline ja genotüübiline iseloomustamine: kartuli lehemädaniku epidemioloogia. Kestvus 2005 – 2008. Grandihoidja: M. Koppel (Jõgeva SAI); põhitäitjad: A. Ojarand (EVIKA), E. Runno (Jõgeva SAI). Eesmärk ja oodatavad tulemused: Uurimuse eesmärgiks on uute teadmiste saamine lehemädanikutekitaja lokaalsete populatsioonide kujunemisest ning kartulilehemädaniku leviku ja arengu prognoosi ning lehemädanikutõrje efektiivistamine. Lehemädanikutekitaja isolaatide iseloomustamine genotüübiliste tunnuste (isosüümid, geneetiliste sõrmejälgede meetod, mitokondrilise DNA haplotüübid jt.) osas, võimaldab isolaatide ja populatsioonide vaheliste erinevuste täpsemat tuvastamist, kui seda saab teha ainult fenotüübiliste tunnuste abil. Olemasolevate fenotüübiliste tunnuste aegridade pikendamine ja täiendavate fenotüübiliste tunnuste (agressiivsus ja selle komponendid) määramine annab lisainformatsiooni kartuli-lehemädaniku epidemioloogia mõistmiseks. Grant nr 6124. Soojusravi ja kasvuhormoonide mõju kartuli meristeemkloonide omaduste varieeruvusele. Kestvus 2005 – 2007. Grandihoidja: V. Rosenberg; põhitäitjad: P. Talvoja, A. Tsahkna (Jõgeva SAI); M. Särekanno, A. Ojarand; E. Runno (Jõgeva SAI) Eesmärk ja oodatavad tulemused: Uurimistöö põhieesmärgiks on seoste leidmine kartuli meristeemkloonide varieeruvuse ja temperatuuri ning toitesegu kasvuhormoonide kontsentratsiooni vahel. Uuritakse millisel määral mõjutab kartulitaimede kasvatamine enne meristeemi kultiveerimist kõrges 36-42?C temperatuuris teatud ajaperioodi jooksul. Samuti uuritakse pungade paiknemise ja taimede latvamise mõju variatsioonide tekkele ning sortide erinevat reaktsiooni nendele teguritele. Põldkatsetes uuritakse meristeemkloonide saagikust ja selle kvaliteeti, morfoloogilisi tunnuseid ning haiguskindlust. Grant nr 6132 Kartuli meristeemtaimede pealsete kasvu ja mugulasaagi dünaamika. Kestvus 2005 – 2007. Grandihoidja: K. Kotkas; põhitäitjad: M. Särekanno, A. Ojarand Eesmärk ja oodatavad tulemused: Uurimuse põhieesmärk on kartuli meristeemtaimede produktiivsust mõjutavate tegurite uurimine. Projekti eesmärk on välja selgitada kuidas sõltub kartuli meristeemtaimede saak ja mugulate fraktsioonilisus taimede paljundusmeetodist, lehepinnaindeksist ja kasvuperioodi pikkusest. Grant nr 4729. Kartulisortide geneetilise stabiilsuse uurimine nende pikaajalisel säilitamisel in vitro. Kestvus 2001 – 2004. Grandihoidja: K. Kotkas; põhitäitjad: M. Särekanno, M. Vernik. Eesmärk ja põhitulemused: Projekti raames hinnati kolme katseaasta jooksul EVIKA kartuli geenipanga 119 säiliku 53 botaanilis–agronoomilist tunnust 9-pallilise süsteemi järgi. Hindamistulemuste kohta koostati säilikuid iseloomustav kataloog, kus tulemused on esitatud nii tabeli kujul kui ka tekstina. Tekstis on numbrilised näitajad sõnadega lahti kirjutatud. Andmed on Euroopa kartuli säilikute andmepanka kandmisel. Grant nr 4731. Maasika ja maguskirsipuu meristeemselt paljundatud materjali produktiivsus ja in vitro säilivus. Kestvus 2001 – 2004. Grandihoidja: A. Libek (Polli AI), põhitäitja V. Vasar (EVIKA). Eesmärk ja põhitulemused: Nelja-aastase uurimistöö tulemusena selgitati välja Eestis aretatud maguskirsipuu sortide koekultuuri meetodil paljundamiseks vajalikud tingimused. Täpsustati toitesegu koostist maguskirsipuu mikropaljunduse kõigis etappides: meristeemi initsiatsiooni, kultuuri algarengu, intensiivse proliferatsiooni ning mikrovõrsete in vitro juurutamise faasis. Täiendati juba olemasolevat kasvatussüsteemi ning kohandati üldisi tingimusi just konkreetsete Eestis kasvatamiseks sobivate maguskirsipuu sortide paljundamiseks koekultuuris. Projekti käigus leiti optimaalsed in vitro kasvatustingimused mitmetele enamlevinud maguskirsipuu sortidele, mistõttu hõlbustus oluliselt aretusmaterjali kättesaadavus EPMÜ Polli Aiandusinstituudi viljapuude sordiaretusega tegelevatele teadlastele. Grant nr 4734. Avirulentsusgeenide, paarumistüüpide ja fungitsiidiresistentsuse esinemine kartulilehemädaniku tekitaja Phytophora infestans Eesti populatsioonis. Kestvus 2001 – 2004. Grandihoidja: M. Koppel (Jõgeva SAI), põhitäitja: P. Talvoja (EVIKA) Eesmärk ja põhitulemused: Kokkuvõte: Kartuli-lehemädaniku tekitaja Phytophthora infestans Eesti erinevate piirkondade populatsioone iseloomustati taimekaitselisest seisukohast oluliste parameetrite osas. Tuvastati 120 erinevat avirulentsusgenotüüpi,. millest 5 enamesinevat hõlmasid 58%; 81 virulentsusgenotüüpi esines ainult ühel korral. Unikaalsete virulentsusgenotüüpide esinemise kõrge sagedus on selge ilming sugulise paljunemise esinemisest kartuli-lehemädanikutekitaja eesti populatsioonides. Enamus haigustekitaja isolaate on resistentsed fungitsiid metalaksüüli suhtes, seetõttu tuleks piirata fungitsiid Ridomil Gold MZ kasutamist. Enamuses lokaalpopulatsioonides esinevad koos kartulilehemädaniku tekitaja A1 ja A2 paarumistüübid. Mõlema paarumistüübi esinemine muudab oluliselt haigustekitaja epidemioloogiat. Esinev suguline paljunemine suurendab geneetilist mitmekesisust haigustekitaja populatsioonides, viib muldade saastumisele oospooridega ning sellega seotud varasele lehemädanikunakkuse algusele. Seetõttu tuleb senisest olulisemat rõhku panna kartuli iseenesele järgnevusele külvikorras. Kõigi uuritud tunnuste osas esinesid lokaalpopulatsioonide vahel kasvatustehnoloogia ja kasutatavate sortide lehemädanikukindlusega seonduvad erinevused. Saadud teavet kasutatakse rassispetsiifilise resistentsusega lehemädanikukindlate kartulisortide aretamisel ning soovituste andmiseks metalaksüüli sisaldavate fungitsiidide kasutamisel ning kartuli külvikorra koostamiseks. Teisalt kasutatakse andmeid üleeuroopalistes Phytophthora infestans geneetika uurimisega tegelevates koostöövõrgustikes uurimaks euroopa metapopulatsioonis toimuvate geneetiliste muutuste mehhanisme ja kiirust ning subpopulatsioonides ja nende vahel toimuvate migratsioonide suundi ning ulatust. Grant nr 2777. Somaklonaalse varieeruvuse uurimine ja kasutamine kartuli sordiaretuses. Kestvus 1997-2000. Finantseering 370,000 EEK. Grandi taotleja - Viive Rosenberg, PhD. Põhitäitjad: Peet Talvoja, PhD (EVIKA), Mati Koppel, PhD, Aide Tsahkna, PhD (Jõgeva SAI). Eesmärk ja põhitulemused: Uurimisobjektiks oli somaklonaalne varieeruvus kartuli meristeemi kultiveerimisel, variatsioonide tekkimine, nende omaduste säilivuse stabiilsus ja kasutusvõimalused aretusprotsessis ja seemnekasvatuses. Tuvastati variatsioonide usutavad morfoloogilised ja majanduslikud erinevused. Variatsioonide erinevus täheldati kõikidel sortidel, kuid need erinesid sorditi. Selgus, et somaklonaalse varieeruvuse abil on võimalik esile kutsuda aretusmaterjali täiendav muutlikkus, mis laiendab olemasolevat geneetilist materjali ja kiirendab aretusprotsessi. Grant nr 3172. Kartuli varrepistikutest taimede regenereerumist ja esimese põlvkonna meristeemtaimede produktiivsust mõjutavate tegurite uurimine. Kestvus 1998-2000,. Finantseering 150,000 EEK. Grandi taotleja - Katrin Kotkas, MSc. Põhitäitjad: Marje Särekanno, MSc, Maarja Vernik. Eesmärk ja põhitulemused: Eesmärk oli uurida komplektselt tegureid, mis võiksid mõjutada taimede arengut, morfoloogilisi tunnuseid ning produktiivsust taimede paljundamise, aklimatiseerimise ja kasvatamise faasis. Selgus, et juureerguti mõjutas positiivselt varrepistikute juurdumist ning taimede kvaliteeti. Juureerguti positiivne järelmõju avaldus ka taimede produktiivsusele. Taimede areng ja arengu ühtlikkust sõltus taimede aklimatiseerimise meetodite järelmõjust. Mugulate arv ja mass sõltusid otseselt meristeemtaimede paljundusviisist, istutustihedusest ja sordist. Selgusid taimede morfoloogilisi tunnuseid ja produktiivsust mõjutanud uuritud tegurite kombinatsioonid. Grant nr 2774. Omajuursete hapu- ja maguskirsi sortide mikrokloonpaljundussüsteemi teaduslikud alused. ETF, ketvus 1997-2000. Finantseering 200,000 EEK. Grandi taotleja - Virge Vasar, MSc. Põhitäitjad: Triin Rannu, MSc student Eesmärk ja põhitulemused: Kuivõrd igal taimeliigil ja isegi igal sordil on spetsiifilised kasvunõuded in vitro arenemiseks ja kasvuks, seati eesmärgiks selgitada välja optimaalsed tingimused hapu- ja maguskirsipuu sortide koekultuuri viimiseks, aktiivseks võrsumiseks in vitro, juurdumisvõimeliste regenerantide saamiseks, nende juurutamiseks nii in vitro kui in vivo ning mikrotaimede juurdumisjärgseks aklimatiseerimiseks. Nelja-aastase katseseeria tulemuste põhjal selgus, et söötme koostis avaldab olulist mõju nii hapu- kui maguskirsipuu arenemisele koekultuuris. Kui glükoos soodustas eksplantaadi esialgset arengut ja mikrovõrsete pikenemist proliferatsioonifaasis, siis sahharoosi manulusel toimub intensiivne võrsumine. Maguskirsipuu paljunemiseks on oluline, et söötmes oleks piisavas koguses omastatavat lämmastikku ja tsütokiniine. BA soodustas kõrvalvõrsete moodustumist, samal ajal kui võrsed pikenesid rohkem 2iP manulusel. Lämmastiku puuduse korral jääb võrsete pikkuskasv väikeseks. Nii hapu- kui maguskirsipuu sortide juurdumiseks in vitro on sobivaim kasutada juurdumissöötmes auksiini IBA kontsentratsioonis 3 mg/l. IBA mõju võimendamiseks on otstarbekas lisada söötmesse antioksüdante, mis pidurdavad auksiini lagunemist taime metabolismi käigus. Uurimistulemused on aluseks omajuursete kirsipuude mikrokloonpaljundus-tehnoloogia loomisele, mis võimaldab istikuid vajadusel kiiresti paljundada ning ka säilitada haigusvabadena in vitro geenipangas. Grant nr 3786. Uurimus hävimisohus olevate äärmiselt haruldaste käpaliste säilitamiseks koekultuuridena in vitro Kestvus 1999-2002. Finantseering 195,000 EEK. Grandi taotleja - Viive Rosenberg, PhD. Põhitäitja: Andres Vaasa, MSc Eesmärk ja põhitulemused: Uurimistöö eesmärk oli välja selgitada, milliste in vitro meetoditega on võimalik looduslikke käpalisi nende looduslikku populatsioone kahjustamata in vitro geenipangas paljundada ja säilitada. Uuriti valminud ja poolvalminud käpaliste seemnete idanemisvõimet in vitro ja taimede regenereerumist meristeemlõigust sõltuvalt söötmete koostisest ning mikrotaimede aklimatiseerimist ex vitro sõltuvalt kasvusubstraadist ja valgusrežiimist. Meristeemkultuur osutus efektiivseks meetodiks käpaliste taimede koekultuuri saamisel, paljundamisel ja säilitamisel, kuid ei ole kasutatav väga väikese populatsiooni arvukusega liikide korral. Kogu paljundustsükli problemaatilisemaks etapiks osutus in vitro käpaliste taimede aklimatiseerumine.
|