RAKENDUSUURINGUTE PROJEKTID

“Taimebiotehnoloogia meetodite uurimine kartuli ja aiakultuuride sordiaretuse ja seemnekasvatuse lähtematerjali tervendamisel ja paljundamisel”

Põllumajandusministeerium, kestvus 2003 – 2007.

EV Põllumajandusministeeriumi rakendusuuringute lepingud: 2003 – PM töövõtuleping nr. 134 (270,000 EEK); 2004 - nr 3.4-23/58 (270,000 EEK). Projekti juht: K. Kotkas PhD. Lepingute täitjad: V. Vasar, PhD; P. Talvoja, PhD.

Eesmärk 1) täiustada kartuli sordiaretuse ja seemnekasvatuse lähtematerjali tervendamise, paljundamise ja kasvatamise tehnoloogiaid taimede produktiivsuse ja saagi kvaliteedi tõstmiseks. Tervendada viirustest ja teistest ohtlikest haigustekitajatest ning selekteerida ja paljundada kartuli sordiaretusele ja seemnekasvatusele parimate omadustega meristeemkloone.

2) Välja töötada liigiti aiakultuuride tervendamise majanduslikult efektiivsed biotehnoloogia meetodid taimede paljunduskoefitsiendi, saagikuse ja toodangu kvaliteedi tõstmiseks.

Projekt hõlmab 4 alateemat:
1. Viirustest elimineerimise efektiivsus sõltuvalt pungameristeemi diferentseerumise astmest ja asukohast võrsel kartulisortide tervendamisel 6 viirusest.

2. Kartuli seemnekasvatusele parimate majanduslike omaduste ja haiguskindlusega meristeemkloonide selekteerimine põldkatsetes.

3. Kartuli meristeemtaimede pealsete kasvu ja mugulate saagi kogunemise dünaamika sõltuvalt paljundusmeetodist, lehepinnaindeksist ja koristusajast.

4. Maguskirsipuu meristeemkultuuride rajamine

VARASEMAD RAKENDUSUURINGUTE PROJEKTID

1. Luuvijaliste omajuursete meristeemistikute kasvatamise tehnoloogiline süsteem

EAS Tehnoloogiaagentuuri (ESTAG) grant nr 14pt/96, kestvus 1996-1999. Finantseering 528,000 EEK. Projekti juht - Viive Rosenberg, PhD, põhitäitjad: Virge Vasar, MSc, Triin Rannu, MSc student.

Eesmärk ja põhitulemused: Eesmärk oli välja töötada tehnoloogilised lahendused omajuursete meristeemistikute kasvatamiseks puukoolides. Uuriti kirsi- ja ploomipuu istikute mikrovõrsete moodustumise, juurdumise ja aklimatiseerimise efektiivsust mõjutavaid tegureid. Samuti ka mikrotaimedest istikute kasvatamise tehnoloogilisi lahendeid kvaliteetsete istikute saamiseks kahe-aastase puukoolis kasvatamisega. Saadud tulemusi ja nendel baseeruvat tehnoloogiat kasutati luuviljaliste meristeemkultuuride paljundamisel ning teadusmahuka toodangu juurutamise lepingute täitmisel.

2. Puitaimede mikrokloonpaljundus ja madalakasvuline viljapuuaed

ESTAG grant nr 577 pt-1, kestvus 1999-2001. Finantseering 400,000 EEK. Projekti juht - Herkki Saaremägi (EPMÜ EBI). Põhitäitjad: Virge Vasar, MSc; Triin Rannu, MSc student (EVIKA).

Eesmärk ja põhitulemused: Projekti eesmärgiks oli mikropaljundusel põhineva kiirpaljundustehnoloogia loomine madalakasvuliste viljapuualuste saamiseks ja tervendatud taimmaterjali tootmine efektiivsemate ning keskkonda säästvamate madalakasvuliste viljapuuaedade rajamiseks Eestis. Uuriti söötmekomponentide mõju koekultuuri initsiatsioonile, mikrovõrsete paljunemisele, pikkuskasvule ja füsioloogilisele seisundile in vitro ning auksiinide tüübi ja kontsentratsiooni mõju mikrovõrsete juurdumisele. Selgus, et õunapuu pookealuste mikrovõrsete paljunemine oli aktiivseim söötmel, milles oli suur nitraat- ja ammooniumlämmastiku suhe. Kaltsiumi hulgast söötmes sõltus mikrovõrsete füsioloogiline seisund- kaltsiumi defitsiidi korral esines rohkesti mikrovõrsete klaasistumist. Õunapuu pookealuste juurutamiseks oli optimaalne 2…3 mg/l IBA, mis soodustas tugeva juurestiku teket. NAAd kasutades jäi mikrovõrsete juurdumisprotsent madalaks. Kokku paljundati Teaduskeskuses EVIKA 10 õunapuu, 15 kirsipuu ning 9 ploomipuu pookealust. Kokku kasvatati istikuks 4 aastat kestnud projekti vältel EVIKAs 1569 luuviljaliste viljapuude pookealust ning 11 296 õunapuu madalakasvulist pookealust.

3. Maasika meristeemselt tervendatud istutusmaterjali produktiivsuse hindamine

ESTAG grant nr 7Kt/00, kestvus 2000-2002. Finantseering 723,500 EEK. Projekti juht - Katrin Kotkas, Msc. Põhitäitja: Virge Vasar, MSc.

Eesmärk ja põhitulemused: Uuriti EVIKA geenipangas säilitatavate maasika merikloonide mikrovõrsete kasvu ja arengut in vitro ning tütartaimede moodustumist ja kvaliteeti põllul sõltuvalt in vitro söötme koostisest, meriklooni vanusest ja seisundist ning sordist. Taimede in vitro proliferatsiooni, juurdumise ja kvaliteedi seisukohalt osutus uuritud söötmetest efektiivsemaks soolade kontsentratsioonilt madalam ammooniumlämmastikuta Mullini sööde. Söötme positiivne efekt ilmnes järelmõjuna ka põldkatsetes, soodustades tütartaimede ning tütartaimedega võsundite moodustumist. Meriklooni vanuse mõju in vitro tingimustes sõltus enam koekultuuri kasvufaasist kui meriklooni vanusest ehk paljundusülekannete arvust. Kui mikrovõrseid suudetakse säilitada aktiivse paljunemise faasis, siis võib ka 2…3 aastat in vitro kasvatatud kultuur anda intensiivset kõrvalvõrsete produktsiooni, aklimatiseeruda edukalt ning kasvatada põllul suurel hulgal tütartaimi. Tervendatud maasika meristeemtaimede võsundite ja tütartaimede moodustumine ja kvaliteet sõltus enam sordist kui söötme ja meriklooni vanuse järelmõjust. Projekti tulemiks oli tehnoloogiline lahendus tervendatud maasika M0 taimede produktiivsuse suurendamiseks. Tehnoloogia tutvustamiseks koostati trükis "Suur saak tuleb tervest taimest"

4. Taimebiotehnoloogia meetodite rakendamine kartuli ja aiakultuuride sordiaretuse ja seemnekasvatuse lähtematerjali tervendamisel ja paljundamisel ning tervendatud lähtematerjali säilitamisel in vitro

EV Põllumajandusministeeriumi rakendusuuringute lepingud: 1998 - nr 54-1-2/64, 54-11-2-1 (130,000 EEK); 1999 - nr 54-44-1-2/56 (180,000 EEK); 2000 - nr 58/72, 59/73 (270,000 EEK); 2001 - nr 238 (300,000 EEK); 2002 - nr 3.4-23/258 (250,000 EEK) Lepingute täijad: V. Rosenberg, PhD; K. Kotkas, MSc; V. Vasar, MSc; M. Särekanno, MSc; P. Talvoja, PhD; A. Vaasa, MSc.

Eesmärk ja põhitulemused: Need on üheaastased lepingud, millega täidetakse konkreetset põllumajandusministeeriumi tellimust. Lepingu järgselt viiakse läbi uuringud kartuli ja aiakultuuri sordiaretusele, seemnekasvatusele ja istikute tootmisele soovitud aretus- ja lähtematerjaliga. Uuringud hõlmavad endast järgmisi etappe: uute meristeemkultuuride rajamine, selektsioon, paljundamine, põldkatsed parimate omadustega meristeemkloonide valimiseks, valitud materjali säilitamine. Igal aastal antakse kartuli algseemnekasvatusele 10 kuni 15 tuhat tervendatud taime koos väljaõppe, juhendite ja nõuandega. Puukoolide, aiandusühistute ja aiapidajate varustatakse tervendatud omajuursete viljapuude ja teiste aiataimede istutusmaterjaliga. Meristeem- ja mikropaljundusmeetodil kasvatatud viljapuude ja ilutaimede istikuid ning marjakultuuride istutusmaterjali väljastatakse puukoolidele, aiandustaludele ja väikeaednikele mitmesuguses arengufaasis - kas juurdunud ja kasvuhoones aklimatiseerunud 10-15 cm pikkuste taimedena, välitingimustega kohanenud istikutena ning ühe- või kaheaastaste noorte puudena. Igal aastal väljastatakse ca 10 tuhat erinevast liigist aiakultuuride regenerante.